Monday, 7 July 2014


Vizita Ospitál Referal Maubise
04.14.14. Foto@Carinton Salazar


Ospitál Reférensia Maubisse iha Diretor na´in rua, Xefe Departamentu na´in tolu, ida agora dadaun hala´o hela estudu iha Semarang, dentista ida, analista hitu, ida ba estudu iha rai liur, ida la tama servisu fulan lima ona no ami kansela ona ninia saláriu. Farmásia iha na´in tolu nain rua deit mak ativa, ida fali la tama servisu durante fulan neen ona ne´e mos parte ospitál nian halo ona kanselamentu ba ninia saláriu.

Anestezia iha rua deit maibé kontinua hetan ajuda husi Brigada Medica Cubana,  téknika matan ida, raiu-x ida Timor-oan agora prepara hela atu ba eskola kuandu nia ba eskola normalmente ami sei la iha tan tékniku raiu-x, fizioterapista ida, nutrisionista ida, tékniku biomédiku ida, tékniku saúde ambientál ida, tékniku medical record ida, maibé agora dadaun nia kontinua hela ninia estudu. Asistente enfermeiru iha na´in neen, motorista operasionál rua, motorista ambulánsia ida, tékniku administrativu rua, ofisiál planeamentu ida, lojístika ida, tékniku eletrisista na´in haat, iha tékniku ida husi Global Fund. Total hamutuk pesoál 79 mak agora dadaun halo knaar iha Ospitál Referal Maubisse.

Agora dadaun klínika São Joaquim la iha ambulánsia tamba ne´e ospitál mak ba tula moras ka pasiente hirak ne´ebé atu hetan tulun mai Ospitál Reférensia rasik ka enkamiña ba Ospitál Nasionál Guido Valadares. Kona-bá ai-moruk agora dadaun sufisiente hela iha Ospitál Reférensia Maubisse hodi bele halo atendimentu normal.

Operasaun barak liu ne´ebé akontese iha Ospitál Reférensia Maubisse mak sezariana. Agora dadaun problema be Ospitál Reférensia Maubisse hasoru mak jeradór la dun funsiona ho diak, agora dadaun Ospitál Reférensia Maubisse kontinua servisu makaas mesmu ho kondisaun balun ne´ebé la dun favorável.

Kona-bá stok ai-moruk iha Ospitál Reférensia Maubisse agora dadaun la´o normal hela tanba husi ospitál rasik utiliza hela fundu external ne´ebé sira simu hodi bele halo kompras urjénsia ba ai-moruk sira iha klínika kuandu ai-moruk la iha hodi halo atendimentu.




Textu CS

Situasaun atuál Ospitál Referál Maubisse

Read More

Thursday, 3 July 2014





Audiénsia entre Komisaun F no Ministériu
Saúde iha Parlamentu Nasionál, 03.06.14
(Foto@Ivana Monemnasi)

Horseik 3 Jullu 2014, Ministériu Saúde ba Parlamanetu Nasionál hodi hatan ba kestaun sira ne´ebé membru Komisaun F hasa´e. Pontu importante barak ne´ebé hasa´e mak hanesan ai-moruk ne´ebé tama tarde, hadian sistema ospitál nasionál, bolsu estudu, falta parteira no enfermeiru no barak tan. Ministru Saúde Dr. Sergio Lobo, SpB. , hatan kestaun sira ne´e ida ida no fó oportunidade ba Diretór sira mós ba explika kestaun tékniku ka espesífiku sira. Sorumutu oras 4 ne´e diskute kestaun pertinente sira ne´ebé Komisaun F hasoru bainhira sira halo fiskalizasaun no mós buat sira ne´ebé sira hetan husi populasaun en jerál.

Ministru Saúde explika problema sira ne´ebé Ministériu sei enfrenta no mós solusaun sira ne´ebé Ministru no ekipa tomak foti hodi rezolve. Iha buat barak mak sei lori tempu barak hodi bele rezolve tamba laos deit ho osan mak rezolve maibé sei presiza tempu no formasaun ke diak liu tan. Komisaun F ninia preokupasaun sira ne´e Ministériu Saúde simu no sei buka dalan ba hatan hodi hadian. Hanesan exemplu ida husi Ospitál Nasionál Guido Valadares, ne´ebé iha tempu hirak ikus mai hetan atensaun la diak tamba fallansu barak iha ninia servisu ba utente saúde sira. Ho diretór foun ne´ebé marka prezensa hotu iha Parlamentu Nasionál, explika no hatudu pontu importante sira ne´ebé ospitál halo ona ba bele sai diak liu tan hanesan ofisializa SOP (Standard of Procedures) ba ospitál.

Sorumutu ne´e remata ho diak ba parte rua hotu. Sujestaun ba hadian servisu saúde iha Timor-Leste ne´ebé Komisaun F hasa´e, Ministériu Saúde sei hatan ida ida. Ministru Saúde agradese duni krítika sira ne´ebé iha, no ida ne´e esensiál atu utente sira bele sente satisfaz ho servisu ne´ebé sira simu.

Komisaun F ninia área mak hanesan saúde, ospitál, edukasaun, kultura no arte, muzeu, biblioteka no arkivu, veteranu, polítika no medida protesaun ba grupu vulnerável, juventude, igualdade jéneru no eliminasaun diskriminasaun, desportu no asuntu sosiál sira seluk. Ho membru husi partidu ida ida ne´ebé iha asentu iha parlamentu.














Audiénsia entre Komisaun F Parlamentu Nasionál no Ministériu Saúde

Read More

Tuesday, 1 July 2014



07:00 Otl Sua Exelénsia Prezidente Repúblika akompaña ho Ministru Saúde no Ministru Agrikultura, hamutuk ho komitiva tomak desloka ba suku Tasi Fatin

10: 00 Otl  Sua Exelénsia Prezidente da Repúblika hamutuk ho komitiva tomak halo diálogu ho komunidade tasi fatin.

Preokupasaun no lamentasaun sira komunidade nian
-         
  •               La iha Postu Saúde so iha deit mak Postu SISCa
  • -          La iha enfermeiru ka parteira
  • -          La iha ai-moruk no reajente
  • -          La iha pesoál saúde ne´ebé permanente iha ne´ebá
  • -          Rede komunikasaun ba Telemor, Telkomcel no mós Timor Telecom existe ho diak
  • -          La iha mobiliáriu
  • -          Presiza transporte hanesan motorizada hodi bele halo servisu
  • -       Presiza hadia postu SISCa ne´ebé agora dadaun abandona hodi bele halo atendimentu
  • -        Kondisaun dalan ne´ebé la permite atu komunidade hetan asisténsia SISCa, no dala ruma deit mak hetan asisténsia SISCa
  • -          Moras ne´ebé aas iha fatin refere mak ISPA

Sesaun diálogu ho komunidade
sira iha Manatuto, 25.06.2014.


Resposta Ministru Saúde ba preokupasaun komunidade nian:
"Há´u haree tiha ona iha tenpu badak Diretór Saúde Distritál Manatuto sei kordena ho Xefe Suku atu hadia tiha postu SISCa. Dala ruma semana ida ka fulan oin mai bele tau ona parteira ida ka enfermeiru ida sira sei troka malu mai iha ne´e hodi halo atendimentu.

Nune´e mos há´u husu ba Diretór atu bele komunika ba estudante sekundária sira iha fatin ida ne´e, se hakarak tama ka eskola parteira ka enfermeiru bele haruka ba tuir kursu hodi bele fila mai servi ninia populasaun.

Antonio da costa nia problema kona-bá kilat musan iha ninia isin lolon sei kordena ho CHC Soibada hodi transfere ba Ospitál Nasionál Guido Valadares atu bele hetan atendimentu.

Iha parte seluk ita hakarak abandona sistema ida ne´ebé doutor ho enfermeiru tur iha fatin pois mak ita ba agora mai besik komunidade. Agora dadaun médiku no enfermeiru sira hahu tama uma sai uma atu identifika nune´e atu bele hetan moris ne´ebé diak liu. Hasa´e ita nia nível saúde nian tamba ne´e mak partisipasaun komunidade.


Iha Tasi Fatin rai aas, tamba ne´e oksijéniu hitoan se kompara ho fatin seluk tamba ne´e hetan moras ISPA aas tebes. Nune´e duni husu ba komunidade tomak atu hamenus konsumu tabaku."

Vizita Tasi fatin Suku Fatumakerek no Soibada -Manatuto, 25 Juñu 2014

Read More




07:00 Sua Exelénsia Prezidente Repúblika, hamutuk ho ninia komitiva, Ministru Saúde, Ministru Agrikultura, bainaka espesiál ba Prezidente  Repúblika, Administrador Sub-Distritu Vemasse, Xefe Suku Dare, Asesór, Diretór no mós Xefe Departametu husi entidade sira ne´ebé akopaña haan dader Kribas
 
Ferik no klosan hein hodi simu bainaka sira 

Preokupasaun no lamentasaun komunidade nian:
1.     Falta transporte
2.     Falta parteira no enfermeiru
3.     Prezidente Repúblika sujere halo barajen ba Postu Saúde Manelima uja au
4.     La iha liña komunikasaun difikulta transférensia moras
5.     La iha uma ba médiku
6.     Prezidente kestiona kona-bá Malnutrisaun iha Timor-Leste
7.     Resposta Ministru Saúde

Hahu kedas husi V Governu Konstitusionál to´o agora iha suku 198 mak hetan ona médiku. Iha suku balun seidauk hetan enfermeiru, iha suku balun seidauk hetan parteira maibé Ministériu Saúde sei kontinua esforsu makaas atu prense vaga iha suku sira ne´e, sei buka mekanismu hodi bele halo rekolokasaun médiku, parteira, ka enfermeiru ba suku sira ne´ebé seidauk iha. Iha mos programa atu hasa´e nível kualifikasaun edukasaun ba parteira ka enfermeiru sira nian husi SPK ba D3, husi D3 ba S1.

Kona-bá alin ne´ebé hakarak atu sai parteira há´u hato´o parabens agora dadaun kada suku servisu hamutuk ho Servisu Saúde Distritál hodi prepara aspirantes kandidatu sira hodi bele ba prense ka eskola iha UNTL hodi nune´e loron ida bele fila fali mai hodi servi iha fatin ne´ebé refere.

Agora dadaun iha UNTL iha Fakuldade Medisina, ami sei haree karik iha Manelima nia oan ruma mak agora dadaun estuda iha UNTL ami sei haree para koloka nia mai iha ne´e maibé sei haree ba nesesidade. Ministériu mos esforsu makas antes 2020 iha suku ida tenki iha ona tékniku laboratóriu no mós tékniku farmasista bele prense ona iha nível suku.

Depois almosu mais aumenus 15.00 Otl Sua Exelénsia Prezidente Repúblikahamutuk ho ninia komitiva kontinua desloka ba Buarahun.

17:30 Otl Ekipa S. Exelénsia Prezidente Republika ho ninia komitiva la´o ba Buarahun

Diálogu ho komunidade

Vizita aldeia Bora, Manelima - Manatuto, 24 Juñu 2014

Read More



Oras 14:00 Otl : S.E prezidenti da Repúblika Hamutuk Ministru saúde no mós Ministru Agrikultura desloka ba Kribas.
15:00 Otl : Dialogu ho komunidade Kribas
Prezidente Repúblika, Ministru Agrikultura no
Ministru Saúde iha Kribas, 23.06.2014

Prekupasaun komunidade Kribas
Sr. Mario Soares Carvalho
1.       Dalan ladiak
2.       Falta ai-moruk paracetamol
3.       Daun kiik hodi tau soru rezulta labarik mate iha Postu Saúde Kribas
4.       Husu ba Ministru Saúde no mós entidade Ministériu sira atu bele halo vizita urjente ka sidak bainhira presiza hodi nune´é bele hatene loloos katak pesoál saúde sira ne´e servisu duni ka lae
5.     Pesoál saúde sira haruka komunidade ba sosa ai-moruk iha klínika ne´ebé besik no iha Natarbora, komunidade ba sosa ai-moruk iha klínika madre sira nian
6.     Presiza harii tan Postu Saúde ida iha Kamedar no fasilita nafatin asisténsia SISCa kada fulan ida dala ida,  presiza hadia didiak kualidade Postu Saúde Kribas
7.       Ai-moruk malária la iha no reajente la iha mos no selseluk la iha.

Resposta Ministru Saúde ba prekupasaun
Ministru Saúde halo resposta diretamente ba preokupasaun komunidade nian liu liu, kona-bá ai-moruk no mós falta soru hodi atende ba moras.” Loos duni desde IV ita hasoru problema hirak ne´e liu liu iha parte ai-moruk nian ida ne´e tamba sistema relatóriu ai-moruk nian la dun loos. Dalabarak informasaun husi Postu Saúde to´o iha CHC to´o Servisu Saúde Distritál presiza semana rua no husi Servisu Saúde Distritál to´o Ministériu  presiza semana rua tamba ne´e agora dadaun ita buka meius oinsa atu bele rezolve buat hirak ne´e.

Agora dadaun polítika prioridade Ministériu  nian agora hakbesik liu servisu asisténsia saúde ba komunidade, hadia gia komunikasaun hahu husi tinan ne´e Ministériu Saúde sei hadia komunikasaun liu liu ba fasilidade saúde ho Ministériu  Saúde. Iha posibilidade atu iha komunikasaun direta entre Ministériu Saúde ho fasilidade saúde ida ho fasilidade sira seluk.

Lalika liu husi Sentru Saúde, lalika liu husi Servisu Saúde Distritál bele ba direta Ministériu Saúde (Servisu Sentrál) foin dadauk Ministériu Saúde sosa ona makina fax ba distritu13, no mós rádio ba distritu sira. Kona-bá sistema sosa ai-moruk “uluk Ministériu Saúde loke tender no kompañia lokál sira mak sosa maibé agora lae agora Ministériu  sosa direta ba fábrika ho kuantidade boot”. So ke infelismete tinan ne´e ai-moruk haruka husi Kimia Farma mai atraza oituan, tanba ai-moruk sira loloos tama iha fulan Marsu maibé foin tama iha semana rua kotuk. Tama kontentór 20 resin iha tempu badak ai-moruk sira ne´e tama hotu ona ba fasilidade iha teritóriu laran tomak.

Alende sosa ai-moruk Ministériu Saúde mos hadia mekanismu oinsa bele kontrola no monitoriza  ai-moruk sira ne´e ho didiak.

1.     Hadia sistema komunikasaun
2.     Hadia sistema logistika ba ai-moruk nian
3.     Hadia sistema kompra ai-moruk urjente ba SDS sira

Se karik ai-moruk iha fasilidade saúde sira la iha laos komunidade ka pasiente mak sosa ai-moruk maibe knaar na´in saúde sira liu husi CHC ka DHS ne´ebé refere mak sosa ba pasiente ho orsamentu ne´ebé hetan husi pasta mutin.

Orsamentu pasta mutin ne´ebé alokadu ba distritu sira iha ona autorizasaun no lisensa husi Ministériu  Finansa atu bele sosa ai-moruk sira ne´ebé emerjénsia. Iha tempu badak mekanismu sira ita sei hadia. Kona-bá sosa ai-moruk iha madre sira ne´e sala, loloos ai-moruk sira ne´e fasilidade saúde mak sosa pasiente labele hola ai-moruk.

Lista ai-moruk esensiál ba protokolu tratamentu husi Ministériu  Saúde, lista balun iha merkadu la hanesan ho lista iha Ministériu  saúde.

Kona-bá falta ai-moruk paracetamol ne´e loos duni ne´e atrazu husi Kimia Farma maibé ai-moruk ba isin manas laos parcetamol deit, iha ibuprofen, asitaminofen ho tan ai-moruk sira seluk ne´ebé bele uza ba isin manas. Ne´e mak agora mos sai hanesan prioridade Ministériu Saúde nian atu bele kapasita ka hanorin enfermeiru ka enfermeira sira iha nivel Postu Saúde atu bele iha koñesimentu diak liu tan kona-bá ai-moruk.

Kona-bá preokupasaun peregrino nian kona-bá aldeia Kamedar Barike agora dadaun Ministériu Saúde sei halo nafatin klínika móvel iha ne´ebá. Maibé ita mos sei halo hela revizaun sistema transférensia uluk ita uza sistema intensivu ita sei muda sistema ne´e.

Minstériu saúde sei loke SISCa permanente ida iha Kamedar.

Kona-bá Agostu Fernandes ne´ebé dehan Postu Saúde Kribas ne´e kiik liu, agora dadaun ami sei halo hela avaliasaun maibé tuir padraun Ministériu Saúde nian Postu Saúde Kribas bele ona halo asisténsia ba komunidade iha no populasaun iha fatin ne´e. Populasaun 2. 782 ne´e tama ona ba padraun Ministériu Saúde nian.

Kona-bá estadarisaun Ministériu Saúde nian, médiku ida bele fo asisténsia ba kada populasaun 1.500 to´o 2000. Iha Kribas iha médiku rua no iha tan parteira no enfermeiru, há´u sente to´o ona hodi halo servisu asisténsia ba populasaun sira iha fatin ne´e.

Kona-bá ai-moruk malária nian ne´ebé Sra. Maria Nunes hato´o, lolos ai-moruk malária labele falta tamba kompara ho tinan hirak liu bá kotuk malária tun barak tebes. Ita uluk iha tinan 2005, 2006 150 kazus/1000. Agora ita tun ba 0,6/1000.

Há´u hanoin preokupasaun sira no mós lamentasaun sira sira ne´e lejítimu tebtebes. Ministériu sei buka sensibiliza-aan nafatin ba nesesidade komunidade nian. Maibe atu hateten katak se fasilidade sira ne´ebé Ministériu Saúde tau ne´e mak la iha partisipasaun másimu husi komunidade sira ita sei la hetan asisténsia ne´ebé diak iha nível saúde hothotu.

Atu fo hanoin tan bá populasaun tomak katak desde Governu foun ne´e harii, Ministériu Saúde buka atu hakbesik-aan liu ba komunidade atu bele hetan asisténsia ne´ebé komprensivu liu. Tinan hirak liu bá ita fo prioridade ba saúde inan ho oan maibé agora dadaun fo prioridade ba programa hothotu.

Husu mos ba profesionál saúde sira atu bele kontinua kapasita-aan atu bele rezolve problema sira ne´ebé hasoru iha duni fatin ne´ebé refere. Transfere ba fasilidade saúde sira iha ospitál ka iha fatin seluk tamba duni la iha fasilidade ka moras todan.

Depois jantar mais aumenus 21.00 Otl Sua Exelénsia Prezidente Repúblika, hamutuk ho ninia komitiva anima festa no deskansa

Vizita ba suku Kribas - Manatuto, 23 Juñu 2014

Read More



Vizita Sua Exelénsia Ministru Saúde Dr. Sergio Gama Costa Lobo, SpB Akompaña Sua Exelénsia Prezidente  Repúblika Taur Matan Ruak

Fatin vizita :
Sana nain-Cribas-Manelima (Bora) - Manufahe (Buarahun)- Fatuk Makerek (Tasi fatin)-Soibada-Laklo (Hatukona)-Duyung (Lebotun)


Add caption


Ekipa : S.E Ministru Saúde ho Gabinete Ministru Saúde, Diretór Saúde Públika ho ninia ekipa, Diretor Rekursu Umanu ho ninia ekipa, Xefe Departamentu Ekipamentu Saúde ho ninia ekipa. Média komunikasaun no mós Diretór Servisu Saúde distritál Manatuto ho ninia ekipa ne´ebé hanesan mós uma na´in ba vizita durante loron ne´en.

Vizita Suku Sana Na´in
23 Juñu 2014
Oras 07:00 Otl ekipa husi Ministériu Saúde akompaña Sua Exelénsia Ministru Saúde hala´o viajen ba Manatuto.
Komitiva to´o iha ne´ebá tuku 11.00 hodi hasoru malu ho ekipa Sua Exelénsia Prezidente da Repúblika no mós ekipa husi Minstériu Agrikultura iha suku Sana Na´in.

Iha enkontru ho komunidade, sira iha oportunidade atu ko´alia no hasa´e sira nia preokupasaun sira.  

Prekupasaun komunidade:

Alarico Soares Fernandes, pesoál saúde postu Sana Na´in
  •    Bee  no saneamentu báziku ba estudante sira la dun diak
  •   Kondisaun dalan ne´ebé la dun seguru bainhira iha tempu udan difikulta knaar na´in saúde sira atu bele halo atendimentu ka fó asisténsia ba komunidade 
  •  Falta transporte hodi bele tulun knaar na´in saúde sira hodi fo asisténsia
  • La iha rede komunikasaun no difikulta transférensia moras ka pasiente sira ne´ebé presiza tulun urjent
  •    Husu atu identifika parteira sira ne´ebé husi suku Sana Na´in atu bele mai servisu iha fatin ne´ebé refere


Ministru Saúde explika ba prekupasaun knaar na´in saúde no komunidade sira nian
Iha V Governu Konstitusionál iha mudansa hitoan iha polítika Ministériu Saúde nian. Iha tinan hirak liu ba bainhira ita hareee ba esperiensia ita foka liu ba ospitál sira, foka liu ba Sentru Saúde sira maibe ita haluha tiha katak saúde ne´e atu diak tenki besik liu ba komunidade.  Tanba ne´e mak polítika Ministériu Saúde nian agora ne´e liu liu doutor sira tenki hakbesik aan ba komunidade atu evita problema sira ne´ebé mosu bebeik agora.

Dala barak Ministériu Saúde hetan keixa tamba falta ai-moruk, falta atendimentu, reajente, etc., se ita haree didiak moras balun ita bele rezolve iha ne´e. Dalaua´in tamba falta ekipamentu nune´e mos tamba dalaua´in fasilidade mak la dun adekuada hodi bele halo atendimentu. Tamba ne´e agora dadaun preokupasaun Ministériu nian hasa´e kapasidade lokál atu bele rezolve problema sira ne´ebé iha nível aldeia ka suku.

Iha 442 suku Ministériu Saúde agora dadaun tau ona médiku sira iha suku 198, ne´ebé iha tempu antes 2017 suku hotu hotu hetan ona médiku ida. Bainhira ita kapasita médiku sira ho didiak, hadia fasilidade saúde sira ho didiak, infraestrutura ne´ebé diak médiku sira sei halo vizita domilisiária ba komunidade sira iha loro-kraik atu evita problema hirak ne´ebé bele rezolve iha fatin.

Uma ba médiku mos seidauk iha maibé sei servisu hamutuk ho Diretór Distritu sira , bainhira kondisaun diak no mos fasilidade diak, médiku servisu hamutuk ho profesionál saúde sira no mós komunidade ita sei rezolve problema barak ne´ebé ke la presiza to´o distritu ka nasionál.

Politika Ministériu Saúde nian mos sei aloka motor ida ba kada suku no mós kareta ida ba kada sentru saúde hodi bele halo kobertura. Kona-bá komunikasaun sei avalia komunikasaun ida kada suku. Minstériu Saúde iha tempu badak sei estabelese rádio komunikasaun ba fatin sira ne´ebé seidauk fornese telefone no sira ne´ebé ninia rede la diak.
Governu anterior no no Governu agora prekupa tebes ba médiku kada suku sira, dala barak ema be Ministériu  kapasita ona sira lakohi atu fila mai sira nia suku. Ne´ebé polítika Ministériu Saúde nian ba médiku, parteira ka enfermeiru halo kedas kontratu ho suku Diretór Distrital mak sei kordena, nune´e bainhira sira remata kursu sira fila mai hodi servi sira nia suku.

Husi suku Sana Na´in karik seidauk iha maibé husu ba Diretór distritu atu bele identifika estudante nain rua husi suku ne´e atu bele tinan oin ba eskola ka kursu iha rai liur.

Prioridade Ministériu Saúde nian ba hasa´e kapasidade profesionál saúde nian, ba ema sira ne´ebé servisu iha Ministériu Saúde nian. Ita haree katak iha Ministériu Saúde iha 3 mill resin funsionáriu. Balun idade sei kiik balun ho nível sekundáriu no sira ne´e mak Ministériu Saúde fo prioridade atu bele hetan kapasitasaun.

Agora dadaun iha teritóriu laran komunidade barak mak afeta ho malnutrisaun tamba problema hahan la´os tamba ita la iha hahan maibé prosesu prepara hahan ne´e mak ladun diak nune´e dala barak modelu ita fo hahan ba labarik ne´e mos ladun diak, Ministériu Saúde sei esforsa makas hamutuk ho komunidade atu bele modifika hahan no mós atu evita moras ne´ebé bele hetan iha ita nia leet.

Vizita ba suku Sana Na´in, Manatuto 23 Juñu 2014

Read More

Tuesday, 24 June 2014




Dr. Horacio no Drs Rusdi Rosman
iha serimónia asinatura extensaun ME
(24.06.14 Foto@Mindo)
Dili, 24.06.14, Ministériu Saúde ohin asina extensaun Memorandu Entendimentu ho PT Kimia Farma. PT Kimia Farma hanesan fornesedór ai-moruk mai Timor-Leste hahu servisu hamutuk iha tinan 2 ikus maio na. Prezidente Diretór PT Kimia Farma, Drs. Rusdi Rosman Apt, MBA ho ninia ekipa vizita hela Timor-Leste hodi diskute klean liu tan ho Ministériu Saúde oinsa koperasaun ne´e bele sai diak liu tan.

Iha sorumutu badak ida ne´e, Vise Ministra Étika no Prestasaun Servisu, Natália de Araújo, hamutuk ho diresaun balun husi Ministériu Saúde mos atende serimónia ida ne´e. Dr. Horacio da Costa, Diretór Nasionál ba Ospitalár no Enkamiñamentu, loke sorumutu ida ne´e hodi realsa katak “asinatura memorandu ida ne´e sei fasilita fornesimentu ai-moruk mai Timor-Leste.

Husi parte PT Kimia Farma, Drs. Rusdi Rosman Apt, MBA, apresia tebes assinatura extensaun ida ne´e. Iha nia diskursu badak hatete katak, Kimia Farma koko atu halo lalais servis umai Timor-Leste. Dala barak ai-moruk to´o mai Timor-Leste tarde, no nia simu katak, ida ne´e sala ida husi Kimia Farma ninia parte. Drs. Rosman hatutan katak, Kimia Farma buka atu hadian sira-nia sistema rasik ne´ebé empata atu sira bele fo servisu ida ke lalais ba kliente. Liu husi servisu hamutuk ho Timor-Leste, sira-nia sistema ba oin sei muda.

Drs. Rusdi Rosman Apt, MBA, aponta ba parte foun ida ke importante tebes iha memorandu ida ne´e, kapasitasaun rekursu umanu. Sira sei ajuda iha kapasitasaun funsionáriu sira husi Ministériu Saúde iha área armazenamentu no oinsa haree stock ai-moruk ne´ebé iha. Nia husu deskulpa mos ba falla sira ne´ebé durante ne´e mosu husi sira-nia parte. Nia admite katak fallansu sira ne´e mai husi sistema iha Jakarta.

Vise Ministra Étika no Prestasaun Servisu, taka sorumutu ne´e hodi agradese PT Kimia Farma ninia prezensa iha Ministériu. Vise Ministra hatete katak ai-moruk sira ne´ebé haruka mai Timor-Leste, simu hotu ho kondisaun diak, balun ne´ebé foin haruka liu husi aviaun iha hela prosesu inspesaun. Parseiria ne´ebé Ministériu Saúde iha ho PT Kimia Farma diak tebes, katak bainhira iha problema sempre buka solusaun no dalan sai ba parte rua hotu. Relasaun ida ne´e laos deit kontratu sosa no fa´na maibe iha mos kapasitasaun ba Ministériu Saúde ninia rekursu umanu.

PT Kimia Farma mak hanesan empreza ida ne´ebé fornese ai-moruk mai Timor-Leste. Iha tinan rua ikus mai PT Kimia Farma mak hanesan fornesedór ai-moruk úniku mai Timor-Leste tamba nia hanesan úniku empreza ida ne´ebé bele fornese ai-moruk hotu hotu ne´ebé Timor-Leste presiza.

Atu haree foto asinatura ME klik iha ne´e 

Ministériu Saúde asina extensaun Memorandu Entedimentu ho PT Kimia Farma

Read More