Tuesday, 30 September 2014

Katuas sira iha Atsabe
Foto@cc
Dia 01 Outubru ita komemora Loron Internasionál ba Katus no ferik sira. Loron ida ne´e mosu iha Asembleia Mundiál kona-ba sai katuas-ferik, ne´ebé Organizasaun Nasaun Unida promove iha 1982 iha Viena, Austria ne´ebá. Ninia objetivu hakarak atu kualidade vida ma sira ne´ebé katuas no ferik liu husi saúde no integrasaun sosiál.

Saúde ba ema idazu sira importante tebes, tamba ho númeru ferik no katuas sira ne´ebé aumenta tinan tinan. Iha Timor-Leste tuir sensu ne´ebé realiza iha  2010, revela katak, husi totál populasaun milliaun 1,08,  8%  ka na´in 87 567 mak iha ona otas 65 ba laten (rasio 45.328 ka 51, 7% ferik no  42.239 ka 49, 3% katuas). Sai katuas no ferik rezulta iha diminuisaun mortalidade, no importante liu fertilidade iha deklíniu. Maibé prevalénsia ba moras la hada´et no defisiénsia aumenta. 

Iha Ministériu Saúde iha Departamentu ida mak toma kota ba sa´ude populasaun idozu sira. departamentu ida ne´e iha Departamentu Moras La Hada´et nia okos. Maske iha ona programa ida iha divizaun prestasaun asisténsia iha área promosaun saúde, prevensaun moras, tratamentu moras no reabilitasaun ba idozu sira iha nível aldeia, servisu idozu liu husi SISCa (Serviços de Saúde Comunitária Integrada), komunidade sei presiza nafatin atu hatene liu tan kona-ba existénsia idozu sira no problema saúde sira ne´e relasionadu. 

Liu husi Loron Internasionál Katuas no Ferik ida ne´e mai ita hotu sensibiliza-aan no hamosu liu tan konsiénsia ba membru komunidade terseira idade sira ba nesesidade ka kuidadu espesiál be sira presiza, liu liu hahú iha ita ida ida nia uma laran. 

Atu ita bele sai ferik no katuas ho saúde diak durante ita-nia vida tomak ita tenki:
  • Pratika desportu tuir ita-nia kapasidade fizíka
  • Manten alimentasaun saudável no ho kualidade
  • Partisipa iha programa integrasaun sosiál
  • Manten relasionamentu saudável ho ema seluk tinan hanesan ho ita
  • Dezenvolve atividade produtivu

Dala barak ita haluha no hatudu hahalok ho stigma katak katuas no ferik sira la iha ona valór ba sosiedade. Ita tenki atensaun nafatin atu sira la bele sente hanesan ne´e no hadook sira sira husi dezanimu no depresaun. Sosiedade hanesan ida deit tenki trata ema idozu sira ho konsiderasaun no tamba sira iha experiénsia vida, respeitu ida ne´e fundamentál tebes ba sira-nia estabilidade emosionál.
      




@cc

Loron Mundiál ba Katuas no Ferik sira

Read More

Sunday, 28 September 2014

Loron Mundial Fuan / Dia Mundial do Coração 2014

Read More

Wednesday, 24 September 2014




Dili 24.9.2014 - Kombate tabagismu iha Timor-Leste hanesan dezafiu bo´ot ida la´os deit ba Ministériu Saúde maibe ba sidadaun ida ida mós. Tabaku ninia impaktu ba moras la hada´et iha Timor-Leste presiza hetan foku no diskute. Presiza nota katak esforsu sira ne´ebe halo durante tinan hirak ikus mai konsege hatuun moras hadaet sira malária ne´ebé hetan elójiu internasionalmente. Maibé, moras hadaet hanesan moras kardiovaskulár, kankru, moras respirasaun króniku (moras obstrusaun pulmonár króniku no asma) no mos diabetes mellitus sa´e ba bebeik.

Proposta lei ba kontrola tabaku ne´e importante bainhira ita haree ba númeru vítima ne´ebé sa´e ba bebeik. 30% husi pasiente ne´ebé baixa iha ospitál mate tamba moras la hadaet. Nia impaktu ne´ebé devastante ba familia no mos ba komunidade ne´ebé ema ne´e hela ba. Iha nivél globál epidemia tabaku hamate fumadór na´in millaun 6, no hamate mos fumadór pasivu na´in rihun 600. Tabaku tama ba grupu haat fator risku moras la hada´et ne´ebé iha risku to´o 20% ba pasiente ho moras tuberkuloze.  Se la iha medida preventivu epidemia ida ne´e sei hamate ema milliaun 8 tinan tinan iha mundu tomak. 


69.5% mane Timor ho idade 18 ba leten fuma. Indikadór alarmante ba prevalénsia ida ne´e importante atu ita hotu haree no uza estratéjia hotu hotu atu bele kombate no hamenus númeru ida ne´e. Tamba iha estudu ida ne´ebé hetan rezultadu ida ne´e (DHS 2009), hatudu mos katak prevalénsia atu adolesente sira kaer no fuma tabaku sa´e ba bebeik mós. 50.6% mane no 17.3% feto adolesente ne´ebé fuma tabaku.

Proposta lei ida ne´e defini kona-ba limitasaun konsumu tabaku, kompozisaun no medisaun substánsia sira be iha sigaru ida nia laran, mensajen saida deit mak tenki hakerek iha embalajen sigaru nian, oinsa bele faan sigaru, bandu mos publisidade promosaun no patrosiniu produtu tabaku nian, iha mos medida prevensaun sira ba tratamentu no kontrolu tabagismu no ikus liu no importante tebes rejime sansionáriu hodi defini koima no fiskalizasaun. Iha fulan Outubru oin mai proposta lei ne´e sei hatama ba Konsellu Ministru hodi bele diskute no aprova ba hatama ba Parlamentu Nasionál hodi aprova.





@cc

Kombate Tabagismu iha Timor-Leste - Proposta Lei prontu ona

Read More

Sunday, 21 September 2014

Virus Ébola - Faktu báziku ba viajante sira atu hatene

Read More

Wednesday, 17 September 2014



Sra. Saima Hossain, Dra Poonam Khetrapal Singh
no Dr. Sergio G.C Lobo
Dra. Poonam Khetrapal Singh entrega
Prémiu Exelénsia ba Ministru Saúde
Dr. sergio G.C Lobo, SpB.
Dhaka - OMS rekoñese kontribuisaun notavél husi Ministériu Saúde ninia Programa Nasionál Kontrola Malária (PNKM). Malária mak kauza liu kazu  223 000 iha tinan  2006 ne´ebé hamate ema na´in  68 resin. Ho apoiu tékniku husi OMS no kompromisu polítika makaas husi Ministériu Saúde, PNKM lansa kampaña vigorozu ida iha rai laran tomak. Iha tinan 2013, kazu malária tuun dramátikamente ba 1040 ho deit ema mate na´in tolu. Ho insidénsia  kazu <1 ba kada populasaun 1000, Timor-Leste alkansa obejtivu MDG nian ba malária.

PNKM hetan hetan felisitasaun husi Dra. Poonam Khetrapal Singh, Diretora Rejionál OMS, ba sira-nia susesu louvavél hodi hatete katak, “Programa Nasionál Kontra Malária Timor-Leste nian ne´e tenki hetan elojiu duni tamba salva vida no alkansa meta MDG nian ba malária iha tempu badak ninia laran no ho rezultadu ida ne´ebé drámatiku tebes. Ida ne´e bele fo inspirasaun ba programa kontrola malária sira seluk iha rai seluk iha dezenvolvimentu .”

Diretora Rejionál OMS iha tinan ida ne´e aprezenta Prémiu Exelénsia rua. Ida ba individu Sra. Saima Hossain ba ninia kontribuisaun markante iha área ´Autism Spectrum Disorders (ASDs)´ no ida ba Ministériu Saúde hanesan instituisaun ba dedikasaun konsistente iha área servisu.


@cc

OMS omenajeia Timor-Leste iha exelénsia iha saúde públika iha Rejiaun Sudeste Aziátiku

Read More

Thursday, 11 September 2014

Infografia kona-ba Ébola

Read More

Entidade hotu hotu iha Ministériu Saúde
diskute kona-ba preparasaun no vijilánsia moras Ébola


Ministériu Saúde hahú husi 22 Agostu 2014 halo Ekipa Vijilánsia ida hodi halo preparasaun ba Moras Ébola ne´ebé agora dadaun sai pandémiku iha Siera Leoa, Guiné, Liberia no seluk tan.Preparasaun ida ne´e halo ho partisipasaun husi entidade hotu hotu iha Ministériu Saúde hanesan sira husi Ospitál Nasionál Guido Valadares, Laboratóriu Nasionál, Laboratóriu Ospital Nasionál Guido Valadares, Klínika Ospitál, Servisu Saúde Distritu Dili, Departamentu Moras Hada´et, Departamentu Promosaun Saúde, Departamentu Sistema Informasuan, Departamentu Saúde Ambientál, Departamentu Nutrisaun, Bank Raan, Farmásia, SAMES  no Organizasaun Saúde Mundiál.

Kada departamentu ohin halo update ba preparasaun saida deit mak sira halo ona se karik moras ne´e tama mai Timor-Leste oinsa mak atu hatan ba. Profesionál saúde sira ho kuidadu trasa planu peprasaun ida ne´e hodi labele halo populasaun hakfodak tamba moras ida ne´e ninia taxa sobrevivénsia 47% deit. Alerta fo liu liu ba duni profesionál saúde sira rasik ne´ebé hetan risku aas liu atu hetan moras ida ne´e.



Ministériu Saúde sei servisu hamutuk ho rai viziñu Indonézia hodi bele haruka espesialista ida atu mai halo treinamentu ba halo refreshing fila fali saida mak sira uluk halo tiha ona. Ida ne´e hanesan forma baebaen ida hodi bele fó apoiu ba malu no aprende husi experiénsia rai seluk kona-ba preparasaun moras hada´et ida ne´e.


Hahu husi pontu entrada sira hanesan portu aereu, portu ró nian, no fronteira, hotu hotu sei iha kartaun kestionáriu ida. Kestionáriu ne´e husu kona-ba ema ne´ebé tama ne´e karik liu husi rai sira ne´ebé iha ona moras Ébola ka iha membru família ne´ebé mak viaja ba ona rai ho pandemia Ébola sira. Informasaun mos sei fo sai liu husi rádio, televizaun, no kartaz iha fatin públiku sira. 


Profesionál saúde sira iha reuniaun ida ne´e, hatete katak sira preparadu atu halo jestaun ba ema ne´ebé hetan moras Ébola tama mai Timor-Leste maske ho risku aas. Sei iha área balun mak sei presiza apoiu maibé ho apoiu, experiénsia no matenek husi Organizasaun Saúde Mundiál no rai viziñu sira Timor-Leste bele hatan.

Timor-Leste mos sai hanesan Estadu Membru ba Regulamentu Internasionál Saúde 2005 (IHR 2005 ho sigla inglés), ne´ebé hanesan regulamentu ne´ebé kesi legalmente ho objetivu atu fo apou ba rai sira atu servisu hamutuk hodi salva moris no forma moris ema hotu hotu nian husi  ameasa propagasaun moras no risku saúde sira seluk. Regulamentu ida ne´e mos kesi atu bele evita interferénsia sira ne´ebé la presiza ho komérsiu no viajen internasionál sira. Rai membru hotu hotu tenki iha ka tenki dezenvolve kapasidade núkleu mínimu ba saúde públika hodi bele implementa IHR 2005. Akordu ida ne´e kontribui tebes ba seguransa saúde públiku hodi bele fo enkuadramentu foun ba koordenasaun ba jestaun eventu sira ne´ebé ke bele konstitui hanesan emerjénsia iha saúde públika, hodi bele hadian kapasidade rai hotu hotu atu deteta, evalua, notifika no hatan ba ameasa saúde públika. 



@cc

Preparasaun pandemia Ébola iha Timor-Leste

Read More